Mõttesalmid - Ado Grenzstein
- Категория: Фантастика и фэнтези / Зарубежная фантастика
- Название: Mõttesalmid
- Автор: Ado Grenzstein
- Возрастные ограничения: Внимание (18+) книга может содержать контент только для совершеннолетних
Шрифт:
Интервал:
Закладка:
Ado Grenzstein
Mõttesalmid
MÕTTESALMID
A. Grenzstein
1Adwokaat aab õigust taga,See on teada ammugi.Selle juures märka aga,Kuis lääb õigus kõwerdi:Wargad, rööwlid, mõrtsukad –Oi, kuis wooruslikud nad!
2Ah sa oled „erapooletu“?Ei, sa oled ainult hooletu.Leiaksid sa endas südidust,Erapool ei teeks sull’ tüdimust.
3Ainult kõige paremadRahwa ette kõlbawad.Teised tõusku nende najal,Hüüdgu ühes nende kajal.
4Ajaratas, alga saHoopis uuest’ weerema:Weere kord ka meie teljel,Anna armu meie weljel,Kelle kuklal küllalt saSaanud juba weereda.
5Aju, mis wõtsime sündides kaasa.Ei ole sugugi tabula rasa1.Paljugi headust ja halbdust ta sees.Milledest kujuneb wälja kord mees.
6Andku armu taewa wõlw:Meil on werewaene põlw!Kusgil pole prisket edu,Kusgil õiget salaredu:Awalikul turul taKõsub kokku warjuna.Küsin igat inimest:Mis küll wälja tuleb sest?
7Annan mõtte peost pihku.Siisgi midagi ei nihku.Kumbale see teeb küll häbi?Sõber, seda katskem läbi.
8Armas Eesti rahwa sugu!Mis on sinu ajalugu?Tunne tema tumedust,Ehk saad sellest jumedust.
9Astusiwad halba rada,Tahtsiwad mind kukutada:Ei ma saanud langejaks,Katsugu, sain kangemaks.
10Astu wäsimatal sammul,See toob priskust sinu rammul’.
11Eesti elust awalikustWõta osa, suguwend!Siis wõid loota tulewikust,Et ta sulle paranend.
12Ega hunt ei seda kisu,Kellest temal pole isu.Isu inimestgi aab,Nii et murdja hunt tast saab.
13Ega härja sarw tee häbi,Sarwe abil härg saab läbi:Kasin aju sarwe juurel –See teeb häbi weiksel’, suurel’.
14Ega lont ei parwe pea,Niit ei elewanti wea:Parw lääb ühes londiga,Niidikene tondiga.
15Ega seda ei wõi laita,Kui sul mõistust küllalta;Siisgi see sind weel ei aita –Teistel olgu teda ka.
16Ei aatewaesed mehedWõi aateid kaswata.Ei leiba anna lehed –Kas sest ei aru saa?!
17Ei inetumat pole muud,Kui rumal sulub targa suud.
18Ei kahepaikne kasu saa,Et wees ja kuiwal elab ta:Wees põlgwad teda päris-kalad,Maal puuduwad tal jooksuks jalad.
19Ei kaswa kulda Eesti raal,Ei mirri-marju Maarjamaal:Mis teda mulle armsaks teeb.On puhas arm, mis rinnus keeb.Kust puhast armu leiad sa,Seal palweta, seal püha maa!
20Ei kirjukuue kandijatMe ikka näe müüdawat:Ma tunnen kirjukuue meest,Kes wendi kaupleb kasu eest.
21Ei ma istu rõõmulaudaEga astu alla hauda,Enne kui ma kangelastNäen meile tulemast.Kes mu hella EestiaPaneb jälle õitsema,Kes mu rahwa wigadestPeastab wabaks igawest.
22Ei meestel sünni küsida:Kas truuduswannet wandus ta?Küll aga mehed küsiwad:Kas truuduses nad püsiwad.?
23Ei mäeltgi nähta kaugele,Kui ilm on ummis udune.
24Ei mägigi kuiwalt siis läbi saa,Kui uputus ulatab üle maa.
25Ei orja tule põlgada,Kui täidab oma wõlga ta.Mis siisgi seisgu põlgduses,On orja hing ta rindades.
26Ei puhast pilti peeglist saa,Kui peegli pind on mudaga.See wana lugu ilma sees,Kui kaunid perlid sea ees.
27Ei sa edenda siis headust,Kui sa kaitsed lambapeadust.
28Ei seda ilmas leia sa,Et rahul oldaks sinuga.Kui soowid rahu, sõbrake,End lase kanda kalmule.
29Ei seda redelit ma näind,Mis ilma maata taewa läind.
30Ei see tähenda wõi head:Ninasarwik tõstab pead,Pikakõrwa kõla kajab,Paksnahk koonu sirgu ajab,Kamel katsub küürugaMonopoli mopsida,Juba näha lambapead:Ei see tähenda wõi head.
31Ei sind hellitada taha waenlane,Ei sind hellitada tohi sõbrake:Tülis ja tules sa kaswatad jõudu.Saad oma siibadel suuremat sõudu.
32Ei sõbralt silma nõua ma.Kui südame mul annab ta.Silm sihib wahest eksiteel,Kus süda, seal on teod, meel.
33Ei talu mõisast mõnu saa,Mõis mõtleb talust mõisana.
34Ei tea, mis tulewik toob,Kas paremaid päiwi ta loob?Kui ise sa paremaks saad,Ka tulewad paremad aad;Kui aga sa endiseks jäed,Siis endisi päiwi sa näed.
35Ei totta kieltää saa –Ei tõtt saa keelata?Tõtt wõib just neelata!
36Ei tunne ühtgi rahwast ma,Kes elas ilma tormita.Kes neist ei ole tormi näind,Weel pole rahwa teedel käind.
37Ei wõsast muidu metsa saa.Kui lase kaua kaswada.
38Eks inime seepärast juEi ole suur ja määratu,Et taewas, maa ja põrgu kaOn teda hakand püüdema.
39Eks sa näe latre meest –Kasi ära päikse eest!
40Elada ja edeneda,Sõber, küll sa soowid seda;Kuid see nõuab sinult higi,Muidu sinu soow ei sigi.
41Elust hoopis eemal jääda,Sõber, see on wõimata:Sammud wõta siia sääda,Kui sa saad ka sõimata.
42Elu woolab wastu lainet –Tahab elu sünnita’;Surm meil näitab surma ainet –Ujub ühes lainega.
43Emajõgi, mine lahti,Neela jandajate jahti.Wii nad ära tühja randa,Kus neid wõidaks mulda pandaLase lained laksuda,Peasta, peasta isamaa!
44Enne ainult üleweltKirikute tornideltHelistati rahu, rahu!Nüüd ju iga mätta altHüütaks rahu! magusalt,Igal weskel rahu-jahu.Miks küll rahu! hüütakse?Warjusurma püütakse.
45Ennemuistene Byzanz,Täna käib weel sinu tants:Ülespoole lakutakse,Küüras sabarakutakse,Alla poole, seal on jalg,Iga inimese salg.
46Et elu wõiks meil kosuda,Seks uuekssündmist ootan ma.Kes on, kes wana hauda wiiks,Et elurammu saaks meil priiks?
47Et Juudas wõtku wõitlemistJa sõbruskonna sõitlemist –Müü sugujagu ära:Nad teewad kohe kära!
48Et mõnda haigust paranda,Sa pead haiget haawama.
49Et sind rahwas kätel kannaks,Sulle au ja kiitust annaks,See ei sünni mehele.Mehel tuleb rahwast kanda,Rahwal’ elurammu anda –Ainult see on mehine.
50Et sinu oma ojakeOn pisut segasogane,Sest ära mõtle, kallis Jaan,Et segane on okean.
51Et süda peast üle käib,See otse wõimata mul näib.Kust wõtab süda tarkuse,Kui pea ei aita järele?
52Europa armas haridusOn käimas rasket jalga:Tal rasked tunnid tulemas –Ei tohtrid seda salga –Käib wahest üle ema jõuJa üle tohtri kunsti nõuMis raske tund saab tooma?Saab kõik ta uueks looma?
53Göthe õigest’ õpetab,Otsimise lõpetab:„Sõber, ära raiska higi,Waata, hea on ikka ligi.“Selle „tõttu“ leidsid saÕpemeistri – murina,Kes sind kannab „ainetel“Targutuste lainetel.Kui sa nüüd ei targaks saa,Ole rumal auuga.
54Haugub koer mul aia taga,Rahulist’ wõin olla waga.Tuleb aga ta ja pureb,Olgu rahul, kui ta sureb.
55Hiiglapuu, su eluase,Sinu ümbrus, muld ja maa,Kui need sind ei kaswa lase:Kängu jääd sa armuta.
56„Hiilgust, hiilgust!“ hüütakse,Kuulsust kätte püütakse.Kui see hiilgaw omakasuÜkskord halba neil ei tasu!
57Hoitke kõrges kõrge aate lippu,Et ei madalus te peale kippu!Kõrges aates elab jumalus.Madaluses toorus, rumalus.
58Hull karjane, su kanikasOn iga tahes kadumas:Nii kui ei aita petlik keelTa kaob wägiwalla teel.
59Häda me tunneme ammugi,Abiks ei astu me sammugi.Alles ehk siis weel, kui pankrott ju majas,Häda kõik härjad ju kaewusse ajas,Kui ju on imemas kuklas meil kupp –Siis wast ehk ütleme: Süüdlane nupp!
60Hällilaulu laulsid nadKuni kooris magawad.Härg ei jõua äratada,Pikne üles käratada.Ehk wõin hauarahust maMõned üles ärata’:Unistajad rahugaJääwad järjest magama.
61Hõbe kuljus kuulutas:Kuldsed päewad tulemas!Kui nad kätte jõudsiwad,Kulda – meilt nad nõudsiwad.
62Igal asjal oma aru!Hüüdis merel mässaw maruNing siis awas oma süle –Laine uhtus laewast üle!Nii ta oma aru näitisNing ta wiibimata täitis.
63Igamees, kes selgest teab,Mis ta tahab õieti,Midagi ka korda seab,Walab walmis midagi.
64Iga sõbra kiidusTühi aja wiidus.Kiidab waenlane –Silmad wallale:Sind ta sõbranaTahab tüssata.
65Igat istet ilmas usku,See toob sagedaste tusku.
66Igatsed hoida sa kulukest,Ära siis sütita tulukest.
67Igawene hinge rahu,See ei minu sisse mahu.Igawene leegi loit,See on hinge säraw koit.
68Ikka waimuelu maadelWalitsemas waimu-aadel;Kõnetoolis lonkajad –Kuulajateks närakad.
69Imetaw ja imeja –Muud ei tunnud Maarjamaa.
70Inimene, kas sul aru:Õhuteled tuult ja maru!Ise märjal mere teel,Kallas kaugel, kaugel weel!
71Ise enesele saAuusammas ehita,Küll siis kannetakse hoolt,Et saad teise teiste poolt.
72Ise mees, ise meheke,Ise leht, ise leheke,Ise puu, ise puukeNagu päike ja kuuke.
73Isu ilma üles peab,Teda sinna tänna weab.Sõber, kas sa arwad nii?Ehk on õige osaltgi?
74Jumal, mehi ärataRiigiisa teenima;Aga anna südant kaNeile, rahwast aidata.
75Jõud magab peidus lõwina –Kuis wõime teda ärata’?Kes paneb kõrbe kuningaKord jälle mõnul möirama?Oh taaralased taewa all,Mul kostke kooril kohawal:Ei seda tee siin keegi muuKui ainult oma sulg ja suu!
76Kaasinimene neil küll kallis,Kuid kallim sõbra hobu tallis:Kui külaliseks tuleb see –Linn, liiwaauk tal walmis tee!
77Kadunud on orjapõli,Süda, tuksu rõõmuga!Sõbrad, otsigem nüüd õli,Et ta haawu paranda’.
78Kahe talu koeranaKüll ei kõlba elada:Muudgu jõlgud, karwa ajad,Rikud mõlemate rajad.
79Ka liiwa külijaWõib nisu lõigata.
80Kaljuwald, kus kadund saKõige kõrge aatega!Sinu kaljukanged mehedKadunud kui puude lehed;Waprus langend waremeksArmsad aated rusudeks.
81Kanged kaebamise kajadKostwad kaarest kaarele:Auu ja raha taga ajadSina wilets inime’!Aga siisgi kisendad:Kisast auu nad otsiwad,Turutrummil nende majadRaha wälja trotsiwad.
82Kartus kaswis juba ammu –Asi läheb halwaste!Nüüd on nähtud selge sammu,Wõrgitseja wõllake:Meie wend, me oma meesWeab wõera wankri ees.
83Kas ei taha, kas ei suudaAsjast aru saada ta,See ei lugu palju muuda –Udu heljub uduna.
84Kas kalew Sortsilt luba tõi,Kui tema Sortsi maha lõi!
85Kas mind raudne pael wangi weab?Kiwimüür mind wangis kinni peab?Kui mu rind ei ole wangikoda,Ei mind köita wõi siis piik, ei oda.Kellel kindlust pole rinnus leida,Seda kiwist wangikotta heida.
86Kas Saaremaalt ehk pärit sa?Nii wõtad tölpsast küsida.Oh küsi parem narrilt sa:Kas Afrika su isamaa?
87Kass ei küüsi wäljas kanna,Kui ta tahab rõugeid panna.
88Kas õnn ehk häda üle maa,Lipp laske kõrgel lehwida!Koit kumab teil siis kullallaJa mure magab mullalla.
89Keda sina kätel kandsid,Kellel südant, suud sa andsid –Kas sa seda tunned ju?Sõber, keda waljust wandsid.Kellele sa keppi andsid –
Конец ознакомительного фрагмента.